= ARTIKLID

ÜLDIST
* Väike teejuht saunasõpradele. /"Äripäev"/
* Saunauurija soovitused. /Aivi Parijõgi, "Postimees"/
* Viltmütsiga sauna. /S. Oll, "Äripäev"/
* Õige kaseviht käib läbi heinaküüni. /S.Oll, "Äripäev"/
SAUNA EHITAMINE
* Hüva leili saab vaid korralikult läbi mõeldud ja ehitatud saunas.
/T. Vahe, ASi Feer viimistlus tööde jaoskonna juhataja/
* Tahan ja ehitan sauna korterisse.
/V. Kallam, "Äripäev"/
* Saun mahub ka tüüpkorterisse.
/L. Vahemets, "Äripäev"/      
* Õigesti ehitatud saunas saab vabalt istuda ja hingata. /A. Kooskora, "Äripäev"/
* Hüva leili! /T. Masso, Konsultatsioonibüroo Ehituskonsultant Tiit Masso OÜ/
SAUN & TERVIS
* Saun elueliksiirina.
/Ü. Kard, "Videvik"/
* Silita oma keha ja erguta vaimu.
/E. Laanepere, "Äripäev"/
* Eestlase vere lööb käima soome saun.
/E. Laanepere, "Äripäev"/
* Saun on ainult teadjale tervislik.
/P. Ööpik, "Äripäev"/


Väike teejuht saunasõpradele.
/"Äripäev"/
Soome saun
Soome saunas on õhk kuum ja kuiv, ruumi seinad on puiduga üle löödud ja leiliruumis on astmeline lava, mis võimaldab nautida erinevaid temperatuure. Soojusallikana kasutatakse kuumi kerisekive, millele leili viskamisega niisutatakse lühikeseks ajaks õhku. Temperatuur soome saunas tõuseb 70–95 kraadini. Sauna õige mõju tuleb esile kuuma ja külma faasi vaheldumises – igale laval käimisele järgneb jahutamine kas külma veega või värske õhu käes.
Iiri saun
Erinevus teiste saunadega on selles, et spetsiaalse värske õhu juurdevoolu abil välditakse udupiiskade teket. Temperatuur on 50–55 kraadi.
Rooma saun
Rooma saun erineb eelkõige selle poolest, et seda ei köetud otseselt kuumaks aetud kividega ning seal polnud võimalik leili visata. Rooma saunades oli põrandasse ja seinaõõnsustesse paigaldatud küte. Väljakaevamised Itaalias Pompeis on toonud päevavalgele astmelised lavad erinevate temperatuuritsoonide tarvis. Rajatud olid sooja ja külma vee basseinid – järelikult rooma saunas harrastati vahelduvkümblusi.
Türgi ehk araabia saun
Türgi ehk araabia saun hamman on suur massiivne hoone paljude ruumidega. Siin paiknevad sooja ja kuuma õhu ruum, kus temperatuur on vastavalt 40 või 50 kraadi. Selline temperatuur saavutatakse kuumutatavate veebasseinide abil, kust eraldub õhku sooja ja niiskust. Keha värskendamiseks on mitmeid jahedamaid ruume, kus soovi korral saab ka end veega üle valada.
Vene saun
Vene saun ehk banja on puust majake nagu soome saungi. Vene saun köetakse maksimaalselt 50 kraadini ja visatakse siis nii palju leili, et tekiks paksud aurupilved. Soome saunaga võrreldes on vene saun jahedam, kuid tunduvalt niiskem, saunaskäimise protseduur on aga sarnane.
Suitsusaun
Vanarahvas uskus suitsusauna ravivasse toimesse. Aastasadu sünnitati suitsusaunas lapsi ja pesti ihu. Sauna ei mindud kunagi “musta” hingega, enne paluti andestust neilt, kellele arvati haiget teinud olevat. Usuti, et saunast tulles saab puhtaks nii ihu kui hinge. Sauna sisenedes sooviti “jummal sekkä” (setu keeles), vastu öeldi “jummal hää miis”.
Kõigepealt käisid saunas mehed, seejärel naised. Seljapesemise ajal tänasid naised laulusõnadega:
“Aitümma sannakütjalõ,
aotümma viikandjalõ,
aitümma sausüüjalõ,
aitümma vihahaudjalõ,
aitümma sälähõõrdjalõ.”
Tavaliselt käidi saunas enne päikeseloojangut, sest vanarahvas uskus, et pärast seda hakkavad ringi luusima vanajuudad (“vanakuradid” – setu keeles). Sauna köeti tavaliselt lehtpuudega. Kütmine kestis 3-4 tundi, seejärel jäeti saun pooleks kuni tunniks ajaks seisma (setud ütlevad, et saun “liimdüs”), edasi visati paar korda leili ja siis oli saun valmis pesijaid vastu võtma. Suitsusaunas ei käida kütmise ajal, kui saun on suitsu täis – saunaskäimise ajaks on suits kadunud ja söed tuhaks põlenud. Suitsusauna seinad on nõgised, seina vastu ei tasu toetuda. Viheldakse ja pestakse nagu saunas ikka, eriliseks teeb saunaskäigu suitsu lõhn.

Saunauurija soovitused.
/Aivi Parijõgi, "Postimees"/
Rein Suija on arstina sauna tervistavat mõju uurinud kolmkümmend aastat. Ta leiab, et viimastel aastatel kasutavad eestlased sauna mõistlikumalt kui varem. Kolhoosisaunade hiilgeajal paarkümmend aastat tagasi oli üsna tavaline, et järgmisel hommikul pärast viinarikast saunapidu otsisid osalised tulutult mõnd kaaslast. Vindine sõber oli jäänud järve- või basseinipõhja. Saun oli toona peopidamiskoht, kus võeti kõvasti napsi ja moodsad segasaunatamised muutusid sageli orgiateks. Praegu pidutsetakse saunas vähem ja asutuste saunad pole enam nii populaarsed. Inimesed eelistavad käia oma saunas, ja kui tahetakse pidu pidada, leitakse selleks hoopis sobivam koht. Saun jäägu tervisetempliks. Doktor Suija teab, et kõige mõnusam on kodusaunas käia sõprade ja külalistega. Siis on ta nõus koos külalisega isegi lonksu õlut võtma, kuigi see jook talle eriti ei meeldi. Tohter eelistab kalja ja mineraalvett. Saunauurija on omal nahal ära proovinud, kui mitu kraadi inimese keha välja kannatab. 140 kraadi kõva leili on talutav, aga edasi ei maksaks proovida. Kasvõi seetõttu, et nii suures kuumuses hakkab puu eraldama gaase, ka võib saun nii kõrgel temperatuuril hoopis maha põleda. Doktor Rein Suija saunatarkused:
• Kõige mõnusam on kaseviht. Eriti hea viha saab vesisel pinnasel kasvava leinakase peenikestest tumeroheliste lehtedega okstest. Vihtade tegemiseks kõige sobivam aeg on üks nädal enne ja kaks nädalat pärast jaanipäeva. Oksad peavad närbuma vilus. Kasevihale omistatakse nahka noorendavat, valuvaigistavat ja haavu parandavat toimet. Üks perekond võib ühte kasevihta kasutada kahel saunapäeval, kui viht on kuivanud toatemperatuuril ja teda säilitatakse pimedas ruumis, s.o saunas. Teisele kohale jääb tammeviht, mis annab tunduvalt suurema soojusaistingu. Tammelehtedes leidub tanniini, mis peaks aitama liigesehaiguste puhul ja andma hea une raskete sügistööde ajal. Vihta võib teha ka kadakast, pärnast, saarest, nõgestest ja mustsõstraokstest.
• Haigena saunaminek on riskantne ettevõtmine. Carl Robert Jakobson läks kopsupõletikuga sauna ja me kõik teame, millega see lõppes. Saunast on abi siis, kui haigus pole veel võimust võtnud. Samuti ei tohi sauna minna purjus peaga. Uuringud on näidanud, et kuum saun äkksurma ei põhjusta, küll aga võib seda põhjustada alkoholi ja sauna koosmõju.
• Saunas on kergem tegelda autogeense treeninguga: soojustunne kehas tekib iseenesest. Lihased lõdvestuvad ja toimub üldine rahunemine. Niisiis mõjub saun hästi ärrituse ja pingeseisundite puhul. Saun aitab ka kõrgenenud vererõhu korral: kuna veresooned laienevad, siis vererõhk langeb. Kaugelearenenud südamehaiguste puhul vajab saunaline siiski arsti konsultatsiooni.
• Saunaskäik ei alga vihtlemisega. Kõigepealt maksab end märjaks kasta ja laval kolm-neli minutit lamada, alles siis on aeg leili visata. Sauna minnes varutagu küllaldaselt aega, parem kui kell maha jääb.

Viltmütsiga sauna.
/S.Oll, "Äripäev"/

Lihtsalt pesta või saunas olemist nautida? – on algaja saunamineja küsimus. Kogenu võtab mahuka kibu kaenlasse, paneb sinna leiliviskamise kulbi, istumisaluse ja hea saunaõhu ekstrakti ning asetab pähe vildist saunamütsi. Reeglina ootavad kibu ja kulp saunalist juba pesemisruumi pingil või lavalgi, mõnusam on aga tunda, et need on päris sinu enda omad. Kuna nii kibu kui kulp eeldavad paremat meistrikätt kui saunaviha valmistamine, tuleb need tarbeesemed ilmselt osta. Kibusid on puust, vasest ja terasest, Eesti, Soome, Saksa ja võib-olla veel muudki päritolu. Puukibu annab koduse tunde ja mõnusa lõhna, vasest kibu soliidsuse. Terasest veenõu peavad kibumüüjad aga igaveseks. Puukibu ostja peab arvestama sellega, et immutamata või lakkimata kibusse tuleb kolmandik osa vett sisse jätta, vaskkibu läheb aga aja jooksul tumedaks. Oma kibuga saunas käija peaks eelistama väiksemat, 2–3-liitrist nõu, saunaomanikule pakutakse kauplustes mitme ämbriseid kibusid, kus mõnus ka vihta leotada. Võõrasse sauna on otstarbekas minna oma istumisalusega. Kes otsib rohkem praktilisust ja vähem mugavust, saab kümne krooni eest osta ühekordselt kasutatava istumisaluse, mida pole pärast kasutamist kahju ära visata. Hoopis originaalsem on linast istumisalus, mis mõnekümne krooni eest võib saunalist aastaid teenida. Valiku kallima poole eest hoolitsevad haava- või lepapuust istumisalused. Mugav kasutada ja sauna kaasa võtta. Stiilne ja otstarbekas (pea on üks kuumustkartvamaid kehaosi) on leiliruumi minnes panna pähe angooraküüliku villast saunamüts. Saunajärgne mugavus algab õigest rätikust ja riietusest. Kare linane rätik annab enesetundele täiuse, samuti linane kittel või põll. Viimased ei kleepu keha külge ja hoiavad mõnusat jahedust.

Õige kaseviht käib läbi heinaküüni.
/S. Oll, "Äripäev"/

Rohelise, lõhnava ja meeldivalt nahka masseeriva viha saamiseks tuleb juuli algul sammud soo äärde või heinamaale seada. Vihtade tarvis tuleks soo ääres või heinamaal kasvavaid kaski eelistada seepärast, et aeglasema kasvuga kasest saab tihedama ja painduvama viha. Kiirelt kasvanud kase oksaharud on liialt pikad ja lehed liialt suured – suur leht aga ei taha oksa küljes püsida. Vihaokste saamiseks on parim 20-30aastane kask, millel on allapoole rippuvad oksad. Noore kase mahapainutamise ja siis okste lõikamise asemel on loodushoidlikum kasutada pika varre külge kinnitatud oksalõikurit. Vihaoksa pikkus võib küündida poole meetrini, samas on lühema viha löök kiirem ja täpsem. Viha jaoks kulub paar-kolmkümmend oksa.
Viha valmistamise aeg sõltub suvest, langeb aga üldjuhul juuni lõppu või juuli algusse. Siis on lehed oksa küljes kõvemini kinni ja jaanipäeva-aegne tõrv kadunud. Tõsi, ka jaanipäevane kleepuv viht on mõnus, kuid kestab vaid ühe saunaskäigu. Siiski on asi on proovimist väärt, seda enam, et enne jaanipäeva tehtud vihal olevat kõige enam raviomadusi. Kellel võimalus, võiks lasta varutud vihaokstel ööpäev või kaks heinaküünis seista – värske heina lõhn annab kase lõhnale meeldivat lisa. Ühtepidi üksteise peale laotud kaseoksad võib vihaks kinnitada tavalise sidumisnööriga ühest, mugava hoidmise huvides aga ka kahest kohast. Okste tüvepoolsed otsad on soovitav kirvega ühetasaseks lüüa. Valminud vihad kuivavad paremini, kui nad asetada varjulisse, kuid liikuva õhuga paika paarikaupa nöörile või puuvardale. Jälgida tuleb, et vihad ei puutuks üksteisega kokku, sest lehed võivad rikneda. Õhutatud ruumis seisab viht tarvitamiskõlblik aastaid. Reeglina on saunas olemas keev vesi ja nii pole vaja vihta enne sauna minekut leotada. Piisab, kui sauna jõudes vihale keev vesi peale valada ja veidi seista lasta. Vihaleotuse vett on kasutatud juuste pesemiseks. Värske aroomi hindajad saavad vihta tarvitada vaid ühe korra, ülejäänud võivad ühe vihaga läbi ajada kolmgi saunakorda. Viha võib valmistada kase kõrval ka tammest, kadakast või nõgesest. Tammeviht on vaatamata oma südamehaigusi leevendavale toimele masseerijana kehvavõitu, samas teeb torkiv kadakaviht, mida soovitatakse närvi- ja reumahaigetele, naha mõnusalt erksaks. Reumahaigetele soovitatavat nõgesevihta võib kombineerida ka kasevihaga.


Hüva leili saab vaid korralikult läbi mõeldud ja ehitatud saunas.
/T. Vahe, ASi Feer viimistlustööde jaoskonna juhataja/

Saunanauding sünnib hea ventilatsiooni, tasakaalustatud õhuniiskuse, soojuse ja puhtuse kooskõlast. Iga saunaline valib endale sobiva saunatemperatuuri ja õhuniiskuse, põhiosa hea leili saamisel on õigesti ehitatud saunaruumil. Saunatüüpidest on tuntumad vene, rooma, türgi ja soome saunad. Korralikus saunas peaksid olema siledaks lihvitud, kuid värvimata puitseinad, laudpõrand ja hea, pidevalt köetav keriseahi, mis ühtaegu parandab ka sauna ventilatsiooni. Et leiliruumis on tegemist suhteliselt kõrgete temperatuuridega, siis saunalava ja istepingid peavad olema valmistatud lehtpuidust (soovitatavalt Ameerikast sisseveetav apache või haab), sest okaspuit ajab kuumuses välja vaiku, mis võib kleepuda ihu külge ja tekitada põletushaavu. Leiliruumi võetakse mõnel pool kaasa ka väike lehtpuust istelaud, kuna 80--90º saunalava on istumiseks liiga tuline. Leiliruumis tuleb hoida suurt puhtust. Sauna sisevoodriks kasutatakse üldjuhul hööveldatud pool- või täissulundiga voodrilaudu, mis kinnitatakse aluspuitkarkassi külge spetsiaalsete klambritega, mis ei jää näha. Seinalaudiseks sobivad haab, lepp ja apache. Nõudlikum saunaline valib oksavaba laua. Täidiseks võib kasutada mineraalvatti. Seina soojapidavuse suurendamiseks kaetakse sein voodrialuselt siseküljelt fooliumpaberiga (stanniolpaberiga), kusjuures stanniolpaberi ja laudvoodri vahele jäetakse umbes 2cm õhuvahe. Põranda lähedale ja lae alla jäetakse voodrisse umbes 4--5 cm laiune pilu. Sauna kütmisel hakkab saunas olev kuum õhk õhuvahes tsirkuleerima, stanniolpaberist peegeldub soojus tagasi laudvoodrisse, mille tulemusel laudvooder, s.o seina sisepind, saavutab lühikese ajaga ümbritseva õhuga võrdse temperatuuri. Kuna stanniolpaber peegeldab soojuskiirgust tagasi, on sauna soojakaod väiksemad. Sauna katuslagi peab olema soojustatud. Saunakeriseid on saadaval hulgaliselt igale maitsele ja soovile, kõige levinum on pidevalt köetav nn soome keris. Kerisest saadava kuumuse otstarbekamaks ja kiiremaks kasutamiseks peab leiliruum olema suhteliselt väike. Selle põranda pindala ei tohiks olla üle 4 ruutmeetri ja kõrgus üle 2 meetri. Peale selle peavad leiliruumi seinad ja lagi olema hea soojusisolatsiooniga.
Kuiva leili saunas ei tohi olla peale kerise ühtki metalleset. Otstarbekas on kinnitada lavalauad altpoolt kruvidega läbi tugiprusside, nii jääb lavalaudise pealispind sile ega ole kõrvetada saamise ohtu. Sauna puitpinnad töödeldakse spetsiaalsete immutusvahenditega. Mingil juhul ei tohi kasutada mittehingavaid või mürgiseid aure eraldavaid lakke, mis muudavad puitpinnad libedaks ja tuliseks. Saunapõranda võib teha nii puidust kui ka keraamilistest põrandaplaatidest väikese kaldega keskele vee ärajooksutrappi (mis võib asuda ka pesuruumis saunaukse vahetus läheduses).
Kui saun asub hoone ülemistel korrustel, tuleb põrand enne plaatimist katta hüdroisolatsioonikihiga, vältimaks vee sattumist alumiste korruste lagedesse.
Tähelepanu tuleb pöörata saunaruumi ventilatsioonile. Lavaruumi tuleb ehitada õhu väljatõmbekanal, mille kaudu reguleeritakse liikuvat õhku puitkattega (või puitnupuga) plafooniga. Asendusõhk liigub asemele tavaliselt lavaruumi ukse alla jäetava kuni 20 cm kõrguse pilu kaudu. Kui õhuvahetus on hea, võivad saunalised nautida puhast saunaõhku, mida on kerge hingata. On vale arvata, et saun peab kiire jahtumise vältimiseks olema vähese õhuvahetusega.

Tahan ja ehitan sauna korterisse.
/V. Kallam, "Äripäev"/
Saun on mõnus suhtlemispaik, kus kõik on võrdsed. Pole seal kellelgi paremaid ja kallimaid jalavarje ega kehakatteid, mille järgi klassikuuluvust määrata. ASi Markling juhatuse liige Alar Karu ütleb, et saunaomanikuks saamine pole ületamatu ettevõtmine. Vaja on veidi kannatust, aega ja raha. Karu sõnul on saunaomanikuks saamisel loomulikult eelisolukorras uuselamute asukad, sest nad ei pea ette võtma ulatuslikke lammutus- ja ümberehitustöid. Enamikku uutesse eramutesse ja korrusmajadesse projekteeritakse saun kohe sisse ning torud ja venilatsioonilõõrid paigutatakse sinna, kuhu vaja. Ent ka vana paneelmaja asukast võib saada saunaomanik, ütleb Karu. Kui pesuruum on olemas, ei ole sinna lava ja kerise lisamine üldjuhul võimatu. Saab läbi ajada ka kitsukese ruumiga ning lisapinda leitakse esiku või toa arvel. Eriti viimasel puhul on efekt suurepärane, sest lavaruumile lisaks saadakse hubane puhke- ja riietusruum. Iseasi muidugi, kui paljud võivad sellise ohverduse teha, sest enamasti on tubade pinda niigi napilt. Kui ruumi vähe, võib valida kabiin-aurusauna. Väliselt on see samasugune nagu duššikabiin. Siiski tundub, et eestlasele on rohkem omane saun, kus on lava, leiliviskamise ja lamamise võimalus.
Riigiametnike nõudmised.
Karu sõnul on vannitubade saunadeks muutmisel väga oluline, et see ei segaks ühiste kommunikatsioonide tööd. Naabrimehe elu ei tohi küll halvemaks muutuda seetõttu, et seina taga pidevalt saunamõnusid nauditakse. Sestap on vajalik eelnevalt maja valdajaga nõu pidada, kõik välja arvutada ja paberil paika panna. Elektrikerise paigaldamiseks peab majal olema piisav elektrivõimsuse reserv ning kui seda pole, tuleb Eesti Energialt võimsust juurde taotleda. Sellega kaasneb vana juhtmestiku ja peakaitsme väljavahetamine. Tallinna linnavalitsuse linnaplaneerimisameti ehituskontrolli osakonna juhataja Rain Seier ütleb, et vannitoa ümberehitamine saunaks on nagu inventari vahetus ning selleks pole eraldi mingit luba või projekti vaja. Kui sauna hakatakse aga ehitama toa või koguni tubade arvel, siis on ehitusluba ja projekt kohustuslikud. Ehitusloa kinnitamine läheb Seieri sõnul maksma 13 protsenti projekti maksumusest ning raha tuleb kanda Tallinna linnaplaneerimise ameti ehituslubade osakonna arvele.
Linnakorterisse sobib elektrikeris.
Karu ütleb, et paneelmajades on elektrikeris ainuvõimalik küttekeha ning valikul tuleb kindlasti arvestada kerise võimsuse sobivust sauna kubatuuriga. Põhjus, miks korrusmaja saunades elektrikeriseid kasutatakse, on selles, et suitsugaasi pole kuhugi juhtida. Mõnes eestiaegses majas on gaaside juhtimine siiski võimalik, sest seal on olemas korralikult väljaehitatud ventilatsioonišahtid. Iseasi on, mitmendal korrusel inimene elab. Pole vist eriti mugav viiendale korrusele puid tassida ja tuhaämbreid välja vedada. Lisaks painab veel mure, kus puid hoida. Postkastide alla või korteri ukse taha neid ju riita ei lao. Leiliruumi suuruse kohta ütleb Karu, et see ei tohiks olla liiga suur ega liiga väike, valida tuleks optimaalne suurus. Kõrges ja suures leiliruumis on õhu hulk suurem, kütmiseks kulub rohkem energiat ja aega ning saunaline ei saa kasutada kõige kuumemat leili. Kerisekivide valimisel on oluline teada, et kivil ja kivil on vahe. On tavalised graniitkivid ja käsitsi savist vormitud kerisekivid. Viimased on mõeldud spetsiaalselt kasutamiseks elektriküttega keristes. Näiteks graniitkividelt aurustub vesi ühe korraga, põhjustades väga äkilisi kuumapahvakuid. Savi imeb aga vee enda sisse ning tekitab pehme leili efekti. Kes tahab, et tema saunas oleks nii järsu kui pehme leili võimalus, võib pool kerist täita graniitkividega, teise poole aga savikividega. Kerisekive müüakse enamasti 15-30 kilogrammistes pakendites. Kes soovib, võib ju kerisekive ka põldudelt korjata, kuid need on vähem vastupidavad.
Vali ehitusmaterjali hoolikalt.
Materjali valimisel tuleb Karu sõnul teada kaht ülimalt olulist asja – ehitamisel kasutatavast puidust ei tohi vaiku immitseda ning see ei tohi eriti kuumeneda. Kuna tänapäeval on materjalivalik väga suur, siis on üsna tõenäoline, et leiate endale hinnalt ja kvaliteedilt sobiva. Varuge vaid kannatust ja teadmisi, annab Karu nõu neile, kes kavatsevad korterisse sauna ehitama hakata. Enim kasutatakse ehitamisel haaba, leppa ja Aafrikast imporditavat abachipuud, kuid sobib ka oksakohtadeta kodumaine okaspuit. Kui kuuske ja mändi kasutavad pikaajaliste saunatraditsioonidega soomlased, siis peaks need kõlbama meilegi. Lavalauad tehakse põhiliselt haavast või abachi’st. Tasub teada, et suurt vahet nende hinnas pole ning just neid materjale kannatab tagumik kõige paremini välja. Põrandate osas on eelistatuim materjal keraamilised plaadid ning paljud lasevad sauna paigaldada ka põrandakütte. Viimast pole aga tegelikkuses üldse vaja, sest keris kütab piisavalt. Milleks topelt kütta ja topelt maksta? Ning veel, kui juba põrandate plaatimiseks läheb, on mõistlik põrandaplaadiga katta kuni 10 cm kõrguseni ka alumine seinapind. Põranda kalle tuleb anda lavaruumist välja pesuruumi poole. Kuna lavaruumis satub põrandale vähe vett ning kuumusega aurab seegi, pole sinna tarvis ka põrandatrappi ehitada.
Mida peab silmas pidama kerise valimisel ja kasutamisel?
Korterisaunadesse saab reeglina paigaldada ainult 2–15kW võimsusega elektrikeriseid. Kerise valimisel on kõige tähtsam teada köetava ruumi kubatuuri.
Rusikareegel:
1 m³ ruumi kütmiseks on vaja 1 kW võimsusega elektrikerist. Juhul kui keris on liiga väikese võimsusega, ei küta see ruumi kuumaks. Kui see on liiga võimas, võib tekkida tulekahju.
Üks ruutmeeter soojustamata kivi-, klaas- või muud sellist pinda suurendab kerise võimsusevajadust niisama palju kui sauna mahu suurendamine 1,2 m³ võrra iga kõnealuse ruutmeetri kohta
NB! Elektriga köetava sauna seinad, eriti aga katus, tuleb väga hästi isoleerida. Kuum õhk tõuseb ju ülespoole.
Et keris sajaprotsendiliselt oma funktsiooni täidaks, on väga oluline ventilatsiooni õige paigutamine. Sauna sissetulev õhk peab pääsema esmajärjekorras kerise juurde ja seda võimalikult madalalt. Õhku väljaviiv luuk peaks olema seda sissetoovast luugist võimalikult kaugel, kuid mitte oluliselt kaugemal ega kõrgemal ülemisest lavast. Vastasel korral läheb suur osa õhku otse leiliruumist välja. Väikeses leiliruumis on mugavam, kui kerise reguleerimislülitid paiknevad küttekeha ülaosas. Selline variant on küll natuke kallim, kuid hõlpsam kasutada. Elektrikerises tuleb kasutada ainult kerise jaoks ettenähtud kive. Neid ei tohi laduda liiga tihedalt, vastasel korral ei soojene saun piisavalt. Pärast leiliviskamist on soovitatav jätta keris 15 minutiks tööle, et nii keris kui leiliruum hästi kuivaksid. See pikendab kerise eluiga ja puit seisab kauem ilus.
Saun korrusmaja keldrisse.
Need korrusmajade elanikud, kes vannituba kitsukeseks peavad või ei viitsi saunaehitust oma korterisse ehitada, võiksid kaaluda võimalust ehitada saun keldrisse. Selleks on vaja:
volitada keegi sauna ehitamisest huvitatud isik asju ajama
kõigi majaelanike nõusolekut (elamuühistu korral piisab elamuühistu taotlusprotokolli väljavõttest. Korteriühistu puhul peab olema iga korteriomaniku allkirjaga tõestatud nõusolek.)
kooskõlastada ehitusloa taotlus ehituskontrolli osakonnas
kinnitada projekt tuletõrje- ja päästeametis ning tervisekaitsetalituse kommunaalhügieeni osakonnas
taotleda Tallinna linnaplaneerimisametist projekteerimisluba
leida arhitekt, kes koostab keldriruumi sauna ehitamiseks sobiva projektlahenduse
kinnitada projektlahendus tuletõrje- ja päästeametis ning tervisekaitsetalituse kommunaalhügieeni osakonnas
kui projektlahendus on kinnitatud, taotleda linnaplaneerimisametist ehitusluba
Kui ehitusluba on väljastatud, võib tööle hakata. Kui saun on valmis, tuleb kokku kutsuda komisjon, kuhu kuuluvad tuletõrje- ja päästeameti, tervisekaitsetalituse ja keskkonnaameti esindajad. Kui ehitus vastab esitatud tingimustele, annab linnaplaneerimisamet välja ruumi kasutamise loa. Pärast seda võite vihad likku panna.
Mõned olulisemad nõuded korrusmajja ühissauna ehitajatele:
saunakompleks tuleb alati eraldada omaette tuletõrjesektsiooniks (see ei käi korteris või ühepereelamus asuvate saunade kohta)
tuletõkkeseintega ja -uksega tuleb eraldada terve saunakompleks, mitte ainult lavaruum
seinad peavad tuld pidama vähemalt 30–60 minutit
ventilatsioonitorudesse tuleb paigutada tuletõkkeklapid
paneelmajades lubatakse kasutada ainult elektrikeriseid
evakuatsiooninõuete kohaselt peab saunast olema kaks väljapääsu

Saun mahub ka tüüpkorterisse.
/L. Vahemets, "Äripäev"/
Kui kodus on vähe ruumi, kuid sellest hoolimata tahaks endale sauna, siis ei tasu muretseda, sest see mahub ka korterisse ning kas või pööningule.
Värske saunaomanik Marju Nurk särab õnnest, sest lõpuks sai ta oma tahtmise – tema 56ruutmeetrises Mustamäe korteris on pisike saun. Kui Nurk sõbrannadele oma unistusest rääkis, siis pidasid kõik teda veidi imelikuks. Tema juttu kuulanud mehed aga ütlesid et, kui sa ikka väga tahad, siis sa selle sauna ka saad. Nurk ei jätnud jonni ning paari nädalaga ehitatigi talle päris oma saun. Vanni oli Nurk vannitoast juba varem remondi käigus välja visanud ja sauna jaoks vajaminev ruum tuli koridori arvel. Tekkinud poole suuremas pesemisruumis on paremat kätt WC-pott ja kraanikauss, otse ees duššinurk ja pesumasin ning vasakule jääb saun koos väikese eesruumiga. Saun ei ole suur, kõigest meeter korda meeter, kuid üksi mahub sinna vabalt leili nautima. 2,1kilovatine keris kütab ruumi ruttu kuumaks, kuid et kätte saada 90 kraadi, tuleb oodata umbes kaks tundi. “Kui kütta sauna neli tundi, siis teeb see elektri hinnaks alla viie krooni,” arvutab Nurk oma “saunapileti” hinda. Tuttavad käivad tema sauna uudistamas kui ilmaimet. “Kõik tahavad endale ka ja juba mõtlevad, et kuidas see ära mahutada, et kas võtta köögist lisa või panna laps elutuppa magama,” kirjeldab Nurk sõprade reageeringut. Ise viskab ta aga nalja, et kuna saun juba on, siis peaks ühte tuppa basseini ehitama. Sauna hinda on Nurgal raske täpselt öelda, sest veneaegses vannitoas tahtis peaaegu kõik väljavahetamist ja nüüd on suure arvete hunniku juures raske kindlaks teha, mis millele kulus. Kogu vannitoa renoveerimine koos sauna ehitusega läks tal aga maksma umbes 30 000 krooni. Nurk soovitab ka teistel saunaehitajatel esmaseid kalkulatsioone tehes poole saadud summale juurde arvestada, sest töö käigus tekib palju lisakulutusi.
Ajakirjanik Madis Jürgeni saun asub aga tema Nõmme maja pööningul, sest allkorrusel elav naaber ehitas oma sauna keldrisse. “Mul ei jäänud muud üle, kui teha see pööningule, sest saun peab ju ometi olema,” põhjendab ta. Varem oli pööningul vaid palju tuvimusta ja saepuru, kuid nüüd on sellest saanud valgusküllane ruum, kuhu lisaks saunale mahub ka pikk raamaturiiul ja magamisase. Kuna maja on viilkatusega, siis meenutab pööningusaun oma välimuselt veidi telki. Otse ees asub kahe astmega saunalava ja selle alla on pandud boiler, mis annab sooja vett kogu majapidamisele. “Kui liigselt ladistada ja vesi boileri kontaktide peale läheb, võib kraanist kerget särtsu saada,” hoiatab Jürgen. Leiliruumis on ka dušš, kuid suure palavuse tõttu Jürgen seda ei kasuta, vaid jookseb pööningult alla alumise korruse dušširuumi. Saunauks on klaasist ja laval istudes saab selle kaudu pööninguaknast männilatvu vaadata. Saunal endal on kolmnurkne männiliistudest þalusiiga kaetud aken ning sealt paistavad Vabaduse puiesteel sõitvad autod. “Sisse sealt ei näe, või kui, siis ainult oravad,” rahustab Jürgen. Tema saun ehitati valmis kolme nädalaga ja see maksis umbes 40 000 krooni.

Õigesti ehitatud saunas saab vabalt istuda ja hingata.
/A. Kooskora, "Äripäev"/
Iga kerise ja lavaga ruum pole veel saun. Et saunast ka rõõmu oleks, tuleb see ehitada vastavalt nõuetele ning valida sisse korralik keris.
Kui eramus või korteris pole veel sauna, siis renoveerimise käigus võiks kindlasti kaaluda selle rajamise võimalusi. Sauna saab rajada peaaegu igasse hoonesse, kui järgitakse esitatud nõudeid. Saun on niiske ruum. Et niiskus hoonet ei kahjustaks, peab olema korralik tuulutus (soovitavalt sundventilatsioon) ning korralik hüdroisolatsioon ja aurutõke seda nõudvates kohtades. Okupatsiooniaegsetes eramutes on saun tihti keldrisse rajatud. Tegemist on siiski hädaabinõuga. Juba ainuüksi tuulutuse tagamine ja niiskuse tõkestamine on maa-alustes ruumides parasjagu problemaatiline, rääkimata kasutamismugavusest. Sauna koht on eluruumide juures, mitte laopinnal keldris. Esmalt tuleks selgeks teha, millise funktsiooniga sauna vajatakse – kas rituaalisauna, argipesu kohta või sotsiaalsete sündmuste keskpunkti. Saun kui seltsielu keskpunkt on nüüdisajal oma tähtsust minetamas, sest kalli ehitushinna juures on üsna mõttetu rajada suurt ruumi, kus heal juhul vaid korra kuus viibitakse. Rituaalisaun on eelkõige koht, kus käib tõeline saunagurmaan. Kõige enam vajatakse siiski sauna kui argipesu kohta, kuna tööinimesel on mõnulemiseks aega vähe. Sellest, kas saun tehakse vaid enda perele, või on see ka sotsiaalse läbikäimise kohaks, sõltub suuresti planeering ja ruumide suurus. Argipesuks mõeldud saun võib olla minimaalmõõtmetes ja piisab kahest ruumist: tualettruumist (vannitoast) ja leiliruumist.
Leiliruumi saab rajada ka mõõtudega 1,5x1,5 m. Korterisse rajatava sauna leiliruumi optimaalseks suuruseks on 1,5x 1,8 m. See mõõt sobib ka väiksemasse eramusse. Gurmaani sauna minimaalne maht on 10 m³, pindala ca 4 m². Sellises saunas saab lava teha L-tähe kujulise ja korraga mahub kaks inimest vabalt lesima. Saunapidudeks rajatud sauna leiliruum võiks olla mõõtudega 2 x3,5 m. Sellises leiliruumis asetseb keris keset ruumi ja lava on paigutatud ümber kerise. Nii on hõlpsam kaaslastega suhelda. Väiksemal saunal, eriti korterisaunal, puudub vajadus riietusruumi järele. Suuremas saunas peab olema 3 ruumi: leiliruum, pesuruum ja riietusruum. Nende ruumide omavaheline proportsioon võik olla 1 : 1,5 : 2 (leiliruumi suurust), nii on tagatud, et saunalised üksteiselt ruumi ära ei võta. Kui riietusruumis on kamin, nõuab see veel ca 4 m² lisapinda. Suurem saun võiks asetseda omaette hoones või hoonetiivas. Samuti võiks selline saun olla täiesti vabalt suitsusaun kui läbi aegade parimaks tunnistatu. Suitsusauna puhul tuleb ainult arvestada, et seda köetakse vaid ühe korra – pärast kütmist lüüakse leiliga õhk puhtaks ning kui inimesed sees, enam puid alla ei panda. Sellises saunas on kõige mugavam viibida teise või kolmandana, kuna siis on õhk vingust juba täiesti puhas, kuid keris pole veel märkimisväärselt jahtuma hakanud.
Keris on sauna süda
Gurmaani saunas on kaks kerist : puudega köetav ja elektrikeris. Puukeris annab tunduvalt mõnusama leili kui elektrikeris, paraku ei jõua puudega tavaliselt sagedamini kütta kui nädalalõppudel ja pidupäevadel. Kahe kerisega saunas ongi elektrikeris argipesuks, et pingelise tööpäeva järel saaks lõdvestuda. Nii puu- kui ka elektrikeriste tüüpe on küllaldaselt ning jalgratast pole enam vaja ise leiutada, käepärastest materjalidest kerised ilmselt kuuluvadki unustusehõlma. Hea leili saab kerisest, millel on piisavalt kive ja kivid on õiget sorti. Miinimumkogus kive on 50 kg. Põhjanaabrite meelest ei vääri agregaat, millel kive alla 50 kg, kerise nime – see on pelgalt kivisoojendaja. Kerisekivide massist sõltub kerise kapasiteet ehk võime head leili välja anda. Tüüpviga, mis tihti tehakse, on liiga madal leiliruum. Ekslikult arvatakse, et sauna kõrgus pole oluline ja seda võib vabalt vähendada. Liiga madal lagi on ka põhjuseks, miks saun ei sobi keldrisse. Heas saunas on leilivõtja alati pealmisest kerisekivist kõrgemal, ka istudes. Mida kõrgemal kerisest lava on, seda nauditavam on leil. Väga oluline on ka saunalava ja sauna lae vaheline kõrgus. See peaks olema vähemalt 110 cm, kuid mitte rohkem kui 120 cm. Selline kõrgus tagab, et nägu oleks istudes leili suhtes õigel kõrgusel. Saunas peaks olema hea õhuvahetus. Hapnikurikas õhk saunas on sama oluline kui kerisekivide kogus või mõni muu eespool nimetatud aspekt. Ka keris ei tohiks õhust hapnikku ära süüa, paraku on see elektrikerise üks negatiivseid omadusi. Sauna õhuvahetus peab olema nii efektiivne, et oleks tagatud higi ja väljahingatava süsinikdioksiidi kiire äravool leiliruumist. Elektrikerisega saunas tuleb sissepuhutav värske õhk juhtida kerise kohale, ülemisest kivist ca 50 cm kõrgusele. Väljatõmbeava ideaalne koht on võimalikult kaugel kerisest – lava all, umbes lavalistuja kandade kõrgusel. Teine väljatõmbeava peaks olema võimalikult lae all, aga see on mõeldud leiliruumi tuulutamiseks saunaskäigu järel. Puukerise puhul tuleb kasutada traditsioonilist õhu juhtimise skeemi – värske õhk juhitakse kerise ette, alla või taha ning väljatõmbeava on lae all.
Saunaga hoonetes on kindlasti soovitav rajada sundventilatsioon. Vähemalt väljatõmme peaks olema mehhaaniline. Ka värske õhu haare läbi konstruktsioonide (filterklappide) peaks olema piisav. Sama oluline kui leilivõtmise ajal õhuvahetuse tagamine on korralik saunajärgne tuulutus. Niiskus on hoone ja selle elanike üks suuremaid vaenlasi.
Saunaga vannitoa põrandas peaks kindlasti olema trapp. Suuremates saunades peaks see olema nii leiliruumis kui pesuruumis. Korteri saunas piisab trapist pesuruumis eeldusel, et kalded leiliruumist on rajatud korralikult trapi suunas. Paratamatult satub leili visates osa vett põrandale, leiliruumist duði alla ja tagasi. Trapp saunaruumide põrandas hõlbustab ka nende pesemist. Nii saab ruumid lihtsalt veega lausa voolikust üle uhtuda.
Saunas käimine on tihti rituaalne toiming, seetõttu ei saa sauna valmis ehitada uisapäisa ega suhtumisega, et iga kerisega (kivisoojendajaga) ruum ongi saun.  
Heas saunas on õhu-vahetusel väga tähtis roll. Leiliruumi õhk peab olema hapnikurikas. Kuna elektrikeris “sööb” õhust hapnikku, siis erineb selliste saunade õhuvahetus oluliselt traditsioonilise leiliruumi omast. Sisenev värske õhk juhitakse kerise kohale. Õhu väljatõmbeks on vaja kahte ava. Esimene (V1) asub lava all, võimalikult kaugel kerisest. Teine (V2) lae vahetus läheduses. Alumine on avatud pidevalt. Ülemine on reguleeritav ning seda kasutatakse leili timmimiseks ja saunaskäigu järel tuulutamiseks – avatakse siis täielikult. Piisava õhuvahetuse tagamiseks peab väljatõmme toimuma mehaaniliselt.

Hüva leili!
/T. Masso, Konsultatsioonibüroo Ehituskonsultant Tiit Masso OÜ/
Eestlane on saunamõnudest ikka lugu pidanud. Lavalaudadel vihtlemine lõõgastab ja tõstab toonust ning leevendab paljusid tervisehädasid.
Oma Maja teisel korrusel on saun ja duširuum, esimesel vannituba. Nende paigutus on mõistlik – niisked ruumid on lähestikku, torustikud lühikesed.
Niiskuse mõju
Temperatuur pesuruumides peab olema veidi kõrgem kui elutubades, vähemalt 23–25 °C. Kasutamise ajal tõuseb õhuniiskus nendes kiiresti maksimumini. Saunas on lühiajaliselt kõrge temperatuur, leili viskamise järel on õhus mitu korda rohkem veeauru kui tavalises toas. Seejuures ei ole leiliruumi temperatuur ühtlane, põranda juures ei tõuse see üle 40 °C. Seda, et sauna niiskus ehitist kahjustab, tõestab kas või seegi, et saja-aastasi elumaju on säilinud palju, saunu aga haruharva. Oma Majas on teise korruse seinad, samuti katus ja vahelagi puidust. Sooja ja niiskuse koosmõjul võib puit hakata mädanema. Seda saab vältida õige tarindusega. Seejuures peab silmas pidama peale pindadele sattuva vee ka õhus sisalduva veeauru mõju.
Esmane nõue on: niiske ruumi sisepind peab olema niiskuskindel ja aurutihe, ruumi piirdetarindite välispinnad aga veeauru läbilaskvad. Niiskete ruumide sisepindadel on omal kohal tsementkiudplaadid, glasuuritud keraamilised plaadid, plasttapeedid. Kõik vuugid peavad olema tihendatud nii, et pilusid ei oleks. Seina teisel küljel on aga isegi õlivärv lubamatu, niiskus peab vabalt välja pääsema, soovitav on teha tuulutusavasid ja -pilusid.
Materjali valik
Leiliruumi puhul peab silmas pidama temperatuuri, mis võib ületada 100 °C. Paljud materjalid seda ei talu. Nii ei tohi leiliruumi seinas kasutada vahtplaste, plastikaatkilesid, enamikku puiduimmutusvahendeid ega värve. Samuti ei tohi leiliruumis kasutada suure soojamahtuvusega materjale, eeskätt metalle, mille kuumalt puudutamine võib olla ohtlik. Tänapäeva sauna leiliruumi seinad ja laed tehakse kahekordsed, vahele jäetakse õhuvahe, mille õhk on ühenduses alt toa-, ülalt välisõhuga. Nii kandub niiskus hoonest välja. Leiliruumipoolse seina ja lae kõige sisemiseks kihiks on laudvooder, selle taga leiliruumi õhuga tuulutatav õhuvahe, siis aurutõke ja seejärel soojustus. Soojustusest väljaspool on toaõhuga tuulutatav õhuvahe ja alles selle taga sein või lagi. Leiliruumi laudvooder tehakse tavaliselt vaiguta lehtpuidust. Kasutada võib ka kuuske. Männist kuumaga erituv vaik võib aga saunas palju paha teha. Aurutõkkeks sobib õhuke metallkile – foolium, mille jätkukohad kuumakindla teibiga tihendatakse. Soojustustuseks sobib kuuma taluv mineraalvill.
Õhuvahetus
Saun vajab õhuvahetust. Puuküttega saunas tagab selle kerise kaudu korstnasse suunduv õhuvool. Õhu sissevooluava paigutatakse ukse alumisse serva või kerise alla. Elektriküttega saunas peab hoolitsema õhu sisse- ja väljapääsu eest. On väga hea, kui sauna välisseinas on aken või laes tuulutusava, mille kaudu saab sauna pärast kasutamist kiiresti läbi tuulutada. Siis tungib hoonesse vähem niiskust. Ka kõige paremini ehitatud saun ei ole nii püsiv kui muu hoone. Seepärast on mõistlik ehitada saun nii, et tema sisemisi laudiseid ja voodreid on kerge asendada. Oma Majas õnneks basseini ei ole. Puumajale on lahtiselt veepinnalt erituv veeaur kahjulik. Ka kivimajas peab liigse niiskuse tõkestama piisava ventilatsiooniga ja võib-olla ka basseini peale laotatava aurutõkkekilega. Pesemisruumide temperatuur on palju madalam kui leiliruumis ja õhu niiskusesisaldus vastavalt sellele väiksem. Seetõttu on sealse niiskuse mõju naaberruumidele väiksem. Pesemisruumide viimistlusena kasutatakse keraamilisi plaate. Odavam võimalus on plastikaattapeedid ja plastpõrandakatted. Viimased paigaldatakse seintele üles pööratud servadega ja keevitatakse nurkades kinni, nii ei pääse ka juhuslikult põrandale valgunud vesi tarinditesse. Veekindlalt tihendatakse ka lävepakkude ääred.
Torud ja küte
Torustike paigaldamisel ei tohi unustada, et külmaveetorude välispinnale tekib kondenseeritud vett. Niisiis tuleb torud katta soojustusega koos aurutiheda ümbrisega selle välispinnal, kate peab olema pidev ka läbimiskohtades. Pesemisruumide elektriseadmed peavad olema niiskuskindlad. Pesuruumidesse sobib põrandaküte, mis väldib muude küttekehade vajaduse. Kui keskkütet ei ole, saab pesuruumi põrandasse ehitada mõnesajavatise elektrikütte.


Saun elueliksiirina.
/Ü. Kard, "Videvik"/
Juba iidsest ajast on saun mänginud suurt osa eestlaste, eriti maarahva elus. Nii räägitakse saunast paljudes eesti muistendites, vanasõnades ning ka rahvaeeposes “Kalevipoeg”. Oli ju vanadel eestlastel püha hiie kõrval saun väga austatud paik. Saun ei olnud ainult ihuharimise koht, saun aitas pehmitada raskest tööst vaevatud lihaseid ja paraneda tõbedest ning oli seega raviasutuseks. Enamasti sündis inimene saunas, sageli saadeti ta sealt ka viimsele teekonnale.
Tänapäeval, teaduse ja tehnika võidukäigu ja kiire elurütmi ajal pole saun põrmugi kaotanud oma tähtsust, isegi vastupidi — leiab uusi sõpru. Ainult sauna olemus ja funktsioonid on mõnevõrra muutunud. Leilisaun on levinud peaaegu üle terve maailma, kusjuures paljudes kohtades tuntakse leilisaunana just soome sauna. Eriti populariseeris soome sauna Berliinis 1936. a. olümpiamängude ajal soomlaste näidissaun.
Sauna toime organismile on väga keerukas. Sauna uurivad paljude maade teadlased ja saunateadus täieneb üha.
Alljärgnevalt tutvume muistendites ja vanasõnades sauna kohta öelduga. Suur osa neist tähelepanekuist on tunginud meie praegusesse ellu ja me ei teegi enam alati vahet, kas on tegemist vanasõnadega või kaasaegsete tõekspidamistega.
• Saun on vaese inimese tohter.
• Sauna peeti vanasti pühaks, seal ei tehtud midagi halba — kardeti, et siis halvategija haigestub.
• Saun oli püha paik — seal sündisid lapsed, haiged viidi sinna terveks saama.
• Saunasoe on enam kui kõhutäis süüa.
• Saunaleil — see on siin maailmas tõbise keha ja hinge kõige parem rohi.
• Saunaleil on parem kui soe sai.
• Saunaleili ega vett ei pea kellelegi keelama, sest neist andjatel puudust ei tule.
• Mitte kusagil mujal ei teki nii palju häid tundeid ja mõtteid kui saunalaval.
• Päev magamist ja saunaskäik on vennad.
• Ennem õhtu söömata kui saunas käimata.
• Vanaaegse suitsusauna vastu ei saa miski. Vanad saunad olid kõik suitsusaunad — suits tuli kerise poolt sisse. See saun tegi terveks ja tugevaks.

Silita oma keha ja erguta vaimu.
/E. Laanepere, "Äripäev"/
Meeliergutavad ning keha paitavad aroomiõlid muudavad saunas käimise nauditavaks ainult siis, kui nende kasutamisega ei liialdata.
“Lahustamata aroomiõli ei tohi visata otse kerisele,” hoiatab Tiina Viilop kauplusest Loitsukeller. “Tean juhust, kui inimene valas õli pudelist otse kerisele. Ta oleks peaaegu sauna põlema pannud, sest eeterlikud õlid on tuleohtlikud.” Tavaliselt lisatakse kibutäiele leiliveele 5-8 tilka aroomiõli ja visatakse siis otse kerisele (pudelis on umbes 200 tilka õli). Kes tahab kangemat lõhna, võib lisada veele ka rohkem õlitilku – kahjulik see ei ole. Tiina Viilopi sõnul pärast kerisekivisid puhastama ei pea, sest koos veega aurustub essents täielikult. Samuti võib hankida aukudega kerisekivid või eraldi aroominõu, mille võib panna saunaskäigu ajaks kerisekividele või kuuma veega täidetud anumasse. Viilopi sõnul jääb sel juhul aroomiõli toime aga tagasihoidlikumaks: “Kui aroomiõli otse kerisele visata, siis on lõhna kohe tunda ja see paneb ka higi hästi voolama. Ainult teepuuõli lõhn on nii vänge, et mina seda kerisele ei paneks.”
Kui inimesel on mõni haigus, siis ei peagi ta Viilopi sõnul õige lõhna välja selgitamiseks rohkem vaeva nägema, kui poeriiulil olevaid pudelikesi nuusutama – nina leiab ise õige õli eksimatult üles. Allergikud, südamehaiged, astmaatikud, kõrge ja madala vererõhuga inimesed ja teised riskigruppi kuulujad ei tohi kõiki õlisid kasutada ning nad peaksid eelnevalt õlide toime välja uurima. Liiga pikalt ühte lõhna kasutada ei maksa, sest siis võib see muutuda lõpuks vastumeelseks nagu iga asi, mis tüütab.
Lisaks õlidele ja essentsidele on saunas mõnus kasutada saunamuda, tavaline mesi või mee-soola segu. Hõõruge enne lavale minekut oma kuiv ja veidi soojenenud ihu mee või mee-soolaga sisse ja sättige end lavale ootama. Vihelge alles pärast higistamist ja enne ihu küürimist ning olemine saab varasemast hoopis teistsugune.
Aroomiõlid, mida tavaliselt saunas kasutatakse:
männiõli – peletab reumaatilisi lihase- ja liigesevalusid, üldist nõrkustunnet ja hingamisteede haigusi, eriti kinnist nohu
eukalüptiõli – aitab lahtise nohu jt külmetushaiguste korral
piparmündiõli – külmetus- jt haiguste vastu
geraaniumiõli – on soojendava toimega, vaigistab valu, teeb tuju heaks ja aitab tselluliidist lahti saada
teepuuõli – antiseptiline, tugevdab organismi kaitsevõimet, ravib nahapõletikke ja -põletusi
saunaseguõli – (koosneb eukalüpti-, männi- ja geraaniumiõlist) universaalne õli, mis ravib korraga nii kinnist kui ka lahtist nohu jt hingamisteede haigusi; tasub kasutada, kui on haigeks jäämise tunne
okaspuuõlide segu – (koosneb männi-, kadaka- ja nuluõlist) tõrjub liigesehaigusi, külmetust ja kinnist nohu
lavendliõli – paljude haiguste vastu; kui juhtute ennast saunas kõrvetama, hoiab haigele kohale lavendliõli määrimine ära villide tekkimise
ylang-ylang – annab hea tunde, peletab masendust ja närvilisust ning suurendab sugutungi
Mummi saunamesi – (koosneb Lääne-Harjumaa metsadest ja rabadest kogutud meest ja looduslikust eeterlikust õlist). Õhuke kiht saunamett määritakse pestud nahale ja võetakse mõni minut kuni veerand tundi leili. Loputatakse veega, seepi ei kasutata.

Eestlase vere lööb käima soome saun.
/E. Laanepere, "Äripäev"/
Saun turgutab tervist ja – mis eriti kindel – seal saab ennast paremini puhtaks kui duši all või vannis. Eesti inimesele peaks kõige paremini sobima tavapärane soome saun, ütlevad asjatundjad. Türgi sauna liigne õhuniiskus ei sobi haigetele, aga terved võiksid selle sobivuse oma nahal kunagi kindlasti järele proovida. Suitsusaun pole ka alati soovitatav, sest suitsuses õhus on palju vähki tekitavaid kantserogeene. Kes tahab saunast peale puhta ihu ka tervisekosutust saada, peaks tähelepanu pöörama sellele, et õhu niiskussisaldus poleks rohkem kui 10–40 protsenti. Mida rohkem puitu, seda parem – puit imab liigse niiskuse endasse. Kui soome saunas ületab õhuniiskus 40–60 protsenti, siis on seal juba liiga niiske, et nahk suudaks soojust välja higistada ja tekib ülekuumenemise oht. Perearst Annely Kase ütleb, et kõige õigem on enne sauna minekut mustus ja rasukiht duði all maha pesta, ühtlasi avanevad nii nahapoorid. Ilma pesemata sauna minek võib kasu asemel kahju teha, sest higi ei pääse pooridest välja. Vastuoksa üldlevinud tavale saunalavale õllekast kaasa võtta ei soovita Annely Kase põrgukuumuses rohkem kui pudeli kesvamärjukest ära juua, krooniliste haiguste põdejad aga peaksid sellestki loobuma. Alkoholi enda keemilisele kahjulikule toimele lisanduvad saunas ainevahetushädad: alkohol laiendab veresooni ja viib rohkem vedelikku kehast välja, liiga suur koormus aga põhjustab mineraalide ja vee ainevahetuse häireid.
Annely Kase ei soovita saunalaval ka karastusjookidega liialdada: “Laval juua pole eriti mõttekas, sest vedelik higistatakse sealsamas välja ja ainevahetus peab tegema lisatööd.” Rohke õllega saunapidudest tervisejüngrid õnneks siiski loobuma ei pea. Kosutava märjukese võiks välja võtta tund aega pärast sauna, kui organism on jõudnud juba taastuda.
Perearst kummutab veel ühe saunamüüdi. Nimelt ei ole sugugi tervislik hüpata otse saunalavalt külma veeauku. Nii suured temperatuurimuutused võivad Kase sõnul raskeid terviserikkeid kaasa tuua. Veeauku võib hüpata alles suvepoole, kui temperatuur tiigis või õuebasseinis on tõusnud 18–20 soojakraadini.

Saun on ainult teadjale tervislik.

/P. Ööpik, "Äripäev"/

Kui avalikel saunadel hoiab silma peal tervisekaitsetalitus, kes nõuab iga paari tunni tagant sauna tuulutamist ja puhastamist, siis asutuste saunades ei pruugi kõik nii korras olla. Tervisekaitse oma kontrollretki sinna ei korralda ja koristajal ei pruugi rangetest hügieeninõuetest aimugi olla. Igal juhul tuleb üldkasutatavasse sauna minnes kaasa võtta isiklik istmealus, kummiplätad, rätik ja nuustik. Kultuurne inimene ägeda nakkushaigusega sauna ei lähe. Häda on selles, et alati inimene ei kahtlustagi, et tal mõni teistele külgehakkav tõbi on. Näiteks jalaseenhaigus paneb tavaliselt väikeste varvaste vahed kipitama ja sügelema ning ajab üles villid ja lõhed. Inimene saab aru, et midagi on valesti, läheb arsti juurde, saab ravi ja jalaseenest lahti. Kui aga ägedat faasi ei tulegi, siis ei taibata natuke punetava ja narmendava naha pärast arsti juurde minna ja nakatatakse ka teisi. Haigust levitavad edasi ka need, kes mitu kuud kestva jalaseene ravi pooleli jätavad. Saunades ja basseinides on arvatavasti seenhaigust palju, kuid õnneks ei nakata iga kokkupuude pisikuga. Ettevaatuse mõttes tuleks kanda kummiplätasid. Nahaseene võib saada ka vaid kraani katsudes, aga seda on ka võimatu ära hoida. Saunast võib saada ka sügelised. Ravitakse terveks paari kuni viie päevaga, kuid suur taasnakatumise oht on omaenda riiete kaudu. Suguhaigust saunast ei saa, kui just lausa võõra inimese sekreedi otsas ei istu või võõra rätikuga end ei kuivata. Ehkki saunas nakatumist on aeg-ajalt kasutatud hädavalena abikaasade vahel, pole teada ühtki saunas puutekontaktiga suguhaigusse jäämise juhtumit.
Leili võttes võiks silmas pidada:
Eestlastele sobiv õhutemperatuur on 60–85 kraadi.
Mehed taluvad suuremat kuumust, naised aga peaksid piirduma 60–75 kraadiga, sest nende ainevahetus reageerib kiiremini.
Kes pole kirglik saunaskäija, võiks alustada 5 minutist 60kraadises kuumuses.
Vanadel saunaskäijatel on kõige otstarbekam võtta leili 15 minuti kaupa.
Leili võtmist võiks alustada madalamalt lavalaualt ja minna järjest ülespoole. Kui madalamal astmel on 60 kraadi sooja, siis teisel on 70 ja kõige kõrgemal 75–80 kuumakraadi.
Vihtlemisest tõuseb ainult kasu.
Viheldes saab veelgi paremini puhtaks.
Organismile on kasulik vihtlemisel tekkiv külma ja kuuma õhu vaheldumine.
Vihtlemine on massaaž, mis soodustab kudede ainevahetust ja parandab lümfiringet.
Igaühele karm kadakaviht ei sobi. Algajale sobib tammeviht, mis on kõige pehmem. Kõige levinum on vahepealne kaseviht.
Vihelda võib kogu keha. Hingamisteede haiguste korral tuleks töödelda dekolteepiirkonda, samuti tuleks vihelda pinges lihaseid.
Saun sobib nii tervetele kui ka haigetele.
Saun kiirendab tervete inimeste ainevahetust, parandab verevarustust ja organismi vastupanu- ja kohanemisvõimet.
Saun parandab krooniliste nahahaiguste põdejate verevarustust ja lükkab järgmist ägenemist edasi. Ägedate nahamädanikega siiski sauna minna ei maksa, sest nii võib nakkust edasi külvata.
Krooniliste haiguste korral parandab saun rögaeritust, seetõttu ei tule nii suuri hingamisraskusi. Parandab astmaatikute verevarustust ja viib välja jääkaineid, samuti parandavad röga eritumist vihalehtede eeterlikud õlid.
Sobib ka südamehaigetele, kellel pole südamepuudulikkust ning kes ei ole hiljuti põdenud infarkti.
Sauna minna ei tohi:
täis kõhuga – nii paikneb verevarustus rohkem soolestikku, süda ja aju jäävad vereta ning tekivad kuumarabandused;
palavikuga, sest kehatemperatuuri tõstmine ägestab haigust veelgi;
siseelundite haigustega, nagu tuberkuloos ja neerukahjustused;
vistrikulisele ja kuperoossele nahale ei sobi temperatuurikõikumised. Sauna asemel tuleks piirduda jalgade ja näo auruvannidega või lihtsalt vältida sauna ülikuumaks kütmist.


OÜ Varleton Kivi 4 Võiste Pärnumaa Tel:  44 56 275 ; Fax. 44 56 102                                                              info@varleton.ee